vkg5bklassiajaveeb: märts 2010

laupäev, 20. märts 2010

pühapäev, 14. märts 2010

14. MÄRTS - EMAKEELEPÄEV

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.
Iga päev eesti keelt rääkides ja kirjutades ei mõtlegi KEELE peale. Miks on ta oma, miks on ta emakeel? Just see päev ongi keelele suurema tähelepanu pööramiseks. Kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma.

MÕNED ÜMBERKÄÄNUD, need teevad eesti keele põnevaks.
Igal lapsel oma lemmikpäev. (Liisbeth)
Laisal on koolipäev pikk. Enne õpi, siis mängi. Pole head hinnet enne õppimata! (Steven)
Kus iganes näed puud, seal tule ja raiu. Häid sõdureid mahub palju ühte sõtta. (Joosep)
Õpilane ei kuku õpetajast kaugele. Kuidas kodutöö, nõnda hinne. Ära hõiska enne tunni lõppu. Mida mina ei õpi, seda pinginaaber ei tea. (Birk)
Kus õpetaja, seal märkused. Miku teeb, õpa näeb. (Mattias)
Muidu neljad-viied, maksud maha: kahed-kolmed. Igaüks on oma hinnete sepp. Kümme õppeainet, tolku ei midagi. Kes viimasena naerab, sellel on pikad juhtmed. Pill tuleb pika valu peale. (Tanel)
Külma käest teki alla. Ei lausu looma ega lindu. (Karli)
Suu kasvab süües. Lase mees sööb, siis ei tee ta tööd. Ahnus ajab upakile, ihnus ajab püsti tagasi. Kus vähe sõnu, seal palju tegusid. (Michelle Aurelia)
Narri naist, mitte naise kübarat. Mehe riietus meest ei riku. Ara mehe rind on kondine. (Rolf Robert)
Iga tund on raske. Igal lapsel oma kodu armas. Kelle janu, sellel on suu kuiv. (Kaisa)
Kes tasa sõuab, see on aeglane. Muna ei kuku kanast kaugele. Kes kannatab, sellel on püksid märjad. (Karoli)
Eksimine on õpilaslik. Kes õpilasena ei õpi, see õpetajana ei tea. Tahad kooli lõpetada, alusta esimesest klassist. Õpilase õnn ei õitse, kui kodutöö on tegemata. Õpetaja õpetab kõiki. (Andreas)
Hommikuks hoia leiba, aga mitte moosipirukat. (Elisabet)
Kes tööd teeb, see viie saab. Kus pahandus, seal märkus. (Kristjan)
Nutt on terviseks. Täna õpid, homme puhkad. Tarkus on enam kui kopik raha. (Roomet)
Ega õpetaja tulles küsi. Ega kooli hilineda tohi, kui õpetajat koolis pole. Igal poisil oma koolipäev. Ega tited koolis käi. (Kert)
Hommik on õhtust valgem. Mis täna tehtud, seda pole vaja homme teha. Kes viimasena naerab, on võidumees. Võlg on panga oma. (Priit)
Parem 10 korda spikerdada, kui üks kord õppida. Ära narri pinginaabrit, teinekord hea maha vaadata. Parem tehtud kodutöö, kui peale tunde jäämine. (Vanessa)
Parem õppida, kui kahetseda. Kaebupunni rind on rasvane. Enne õpid, siis ei jää sul aega enam üldse arvutis olla. Kes ees, see memmekas. Söö, mis küps, räägi, mis kasulik. (Richard)
Koer haugub koera, koerust teevad mõlemad. (Marit)
Ega laps kodus õppima ei õpi. Tulekahju õpetab mehe tulekindlaks. (Hanna-Reet)
Täis kui ämber. Tuli ahjus. Arg kui lind. (Lika)
Umbrohi hävib. Uppuja ei haara õlekõrrest. (Marianne)