teisipäev, 22. september 2009

KLASSIÕHTU

Reedel, 25. septembril kell 16.00-19.30

Korraldajad Marianne, Hanna-Reet, Michelle Aurelia, Scarlett, Karoli.

Kaasa süüa ja juua!

pühapäev, 20. september 2009

Sepik-odadega vihma käes

Kaks saiaseppa said kõrtsis kokku. Nad vaidlesid, kumb on parem saiasepp. Nad jäid päris kauaks vaidlema, kuni turva nad välja viskas. Sepad läksid koju, võtsid isetehtud sepikodad välja ja hakkasid odadega viskama. Nad ei pannud tähele, et vihma hakkas sadama. Vihmasadu aina tugevnes ja tugevnes. Sepikodad olid väga vedelaks läinud. Lõpuks võitlejad märkasid, et sepikodadest oli saanud plöks. Nüüd otsustasid nad järgmisel päeval sõda edasi pidada ja läksid uusi sepikodasid valmistama. Roomet

Ennemuistsel ajal, kui veel sepik-odadega sõdu peeti, kogunesid kaks vaenuväge, et üksteiselt mõõtu võtta. Mehed olid oma sepik-odad ilusti teravaks ihunud, mõni nupukam sell oli eriti pika sepiku sepistanud ja selle siis kahest otsast ära teritanud. Lahing hakkas pihta ning sepikud hakkasid lendama.Ootamatult kogunesid teavasse tumedad pilved. Oli üldtuntud tõde, et sepikodadega saab sõdida ainult kuiva ilma korral. Teadupärast teeb vihm sepiku märjaks, märg sepik muutub pudedaks ja ei tee kellelegi viga. Niipea kui langesid esimesed vihmapiisad, lõppes lahing ning mehed läksid kodudesse oma igapäevaseid toimetusi tegema. Lepiti kokku, et esimese kuiva ilmaga kohtutakse samas kohas. Birk


neljapäev, 17. september 2009

Sügiskampaania Erastveres "Läki sügist kaema"

Läheme sügist kaema 7. oktoobril. Sõidame kooli juurest Erastverre 10.00. Programm algab 10.30. Tagasi jõuame hiljemalt kella 14-ks. Kes lapsevamemaist sooviks kaasa tulla?

Elame õnnelikul maal, sest meil on võimalus näha kõiki nelja aastaaega. Oleme ringiga jõudnud sügise juurde, mis on kahtlemata üks mitmekülgsemaid aastaaegu. Tema iseloomustamiseks leiame palju sõnu - värviline, ilus, kurb melanhoolne, tujukas jne. Sügis on suur rändamise ja küpsemise aeg ning kindlasti olete märganud, et just sügisel ärkab meis paljudes esivanemate kombel korilane? Programmi käigus lähme metsa ja vaatame, millega on täitunud „metsasahver“, milline elutsükkel algab taimedel, mis toimub loomariigis.

Toimumiskoht
RMK Erastvere looduskeskus ja selle ümbrus
Sihtgruppeelkool ja 1.-4. klass
Grupi suuruskuni 20 õpilast, suuremad grupid jagatakse pooleks
Programmi pikkus
2-3 tundi
Raja pikkus
um 2 km
Seos õppekavagaMetsad. Taimed. Loomad. Metsade kaitse.
Vahendidvajaminevad vahendid looduskeskuse poolt
Lisainfoselga ja jalga ilmastikukindlad ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud, kaasa eine

Päevakava

  1. Sissejuhatus Erastvere looduskeskuses, tutvumine osalejate ning päevakavaga.
  2. Metsaretk koos juhendajaga.
  3. Maastikumäng.
  4. Looduslikust materjalist meene valmistamine, kokkuvõte retkest, kaasavõetud eine söömine - ettetellimisel lõkke ääres. http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania/erastvere-looduskeskus/laki-sugist-kaema

kolmapäev, 16. september 2009

teisipäev, 15. september 2009

Õpilase koolipäev





MATK KIRUMPÄÄ LINNUSESSE

Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teada 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.

Algne linnus kujutas väikest tornlinnuse laadset kindlustatud maja mis aga arvatavasti oli tollal piisav sõja- ja kaubatee kaitseks ja seal oleva liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust palju kordi laiendatud - esmalt kindlustatud maja kabeliks, veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millega ta muutus kastell–linnuseks ruudukujulise põhiplaaniga küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja eeshooviga.

Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - Rootsi sõja ajal 1656. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4_piiskopilinnus

kolmapäev, 9. september 2009