RICHARDilt, ROLF ROBERTilt, SCARLETTilt
Must kui öö, silmad säravad kui tähed, nurru küll ei löö?
Pisikene mehikene, armastab närida, ühe puu pealt teisele saab ilma köie abita?
Tuhandeid piisakesi võib olla tema sees, kui need kaovad, on kadunud ka see mees?
Ta sõidab mööda teed, tuled valged on ees?
Tal on vanust hästi palju, Eesti võimsaim puu on ta?
Kes on see tüdruk, kellel rohelised patsid ja punane jume?
Kes on see poiss kuldse jumega, ta tüdrukud nutma ajab?
LIHTSAID VAHVAID MÕISTATUSI RAHVASUUST:
Kübar mul kui päevavari,
punan nagu pohlamari.
Valgeid täppe siin ja seal
on mul ilustuseks peal.
Minust toredamat pole,
kõige kaunim metsas olen.
Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga?
Sügis käes- siis sajab maha
palju kena kuldset raha?
Tal on täitsa oma tee, teised seal ei reisi.
Ees on kõige tähtsam mees, kohale viib teisi?
Ise klaasist, inimese nägu peal?
Väike valge majake, akent ei ole kuskil?
Mees ajab teda ära, mida enam ajab, seda enam tagasi tuleb?
Pisike mees, pikk habe suus, aitab üheksa tõve vastu?
Päeval mauk, öösel soolikas?
Kogu päev kiips-kaaps, õhtul luts nurka?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar