PÄHNI LOODUSKESKUSES

Päev Pähni looduskeskuses möödus kiiresti. Mängisime mänge, mis suunatud erinevatele meeltele, otsisime metsast loomade tegutsemisjälgi, jõime teed, uurisime loomanahku, loomasarvi, kihvu, vaatasime loodusfilmi.

Pühvel

Täna, 26. jaanuaril 9.55 algas kollase pühvli aasta.

Kollase maapühvli aasta moto: "Selleks, et mitte murduda, tuleb painduda!"
Pühvlil on raske liikuma hakata, aga kord juba liikuma saanud, on teda raske peatada. Teda iseloomustab mõningane jäikus ja paindumatus – soov säilitada kõike vana ning hirm muudatuste ja uuenduste ees. Pühvel sümboliseerib püsivust, konservatiivsust, visadust, truudust ja ustavust. Lääne vaste Idamaade Pühvlile on Sõnn. Elu 26.01.2009

KLASSIÕHTU

Reedel, 30. jaanuaril kella 16.00-19.00 lastel klassiõhtu. Üritus on oma klassis. Kaasa omale jook ja laua peale natuke söödavat /ühed toovad magusat, teised soolast ja saabki laud kaetud). Mõelda mänge, viktoriine ja muud põnevat tegevust seltsonna jaoks.
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!

KOHTUMINE

29. jaanuaril teise tunni ajal on õpilastel külas lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere. Juttu tuleb Ellen Niidu lasteloomingust.

Kas sa lapsena ka mõtlesid, et võiksid kirjanikuks hakata?

Ei. Lapsena ma ei teadnudki, et üldse kirjutatakse raamatuid. Ema kavatses mind panna keskkooli osas tütarlaste kommertskooli ja mul on siiamaani rõõmus meel, et Nõukogude võim tuli ja kaotas selle pagana kooli ära, muidu oleksin ma pidanud õppima raamatupidamist ja muud sellist värki.
Ise tahtsin ma minna arhitektuuri õppima, aga kooliõpetajad laitsid selle maha. Et naisterahvas sõjajärgsetes oludes, liiga raske. Kirjandid tulid mul hästi välja, nii soovitatigi mul filoloogiat õppima minna.

Maarja Unduski vestlusest Ellen Niiduga, "Postimees" 12.07. 2008

Kallid lapsed ja lapsevanemad!

28. jaanuaril kella 12.00-14.00 oleme RMK Pähni looduskeskuses.
Kavas talveprogramm "Jäljed metsas ehk kuidas keegi kirjutab".

Ühtlase valge vaibana on lumi kõikjal katnud maa. Metsa sees ja metsaservadel on avatud huvitavad talveraamatu leheküljed. Kes iganes sammub mööda neid lehekülgi, kirjutab sinna: „Siin oli see ja see.“ Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase „käekirjaga“ ja märkidega. Huvi korral on meil võimalus õppida neid märke tundma silmadega.

Raja pikkus: 1 – 3 km. Vastavalt vanusele matka pikkus.
Kestvus: 2-3 tundi.
Eesmärk: Tutvume põgusalt nende loomadega, kes öökülmade saabudes kolivad talvekorterisse.
Otsime metsast nende loomade jälgi ja märke, kes talve maha ei maga. Loomad kirjutavad suuremalt jaolt käppadega. Kes terve käpaga, kes nelja varbaga, aga mõned koguni sõraga.


PÄEVAKAVA:
1. Sissejuhatus teemasse. Millised metsloomad Eestimaal elavad? Kes nendest lähevad talveunne, kes mitte?
2. Vaatame filmi metsloomadest.
3. Teeme matka metsa sisse ja vaatame, kas leiame loomade jälgi või märke.
4. Mängime teemaga seotud mänge.
5. Kui oma võileib kaasas, siis lõpetuseks piknik.
Oma võileib kaasa!

Kindad kätte, mütsid pähe - muidu õue me ei lähe!
Päeva läbiviijad

Muinasjutt

Jänku öömaja
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiir küsis pisarsilmi luba end natuke soojendada. Haavikuemand oli heameelega nõus. Kuni hiire kere soojenes palus ta alandlikult mõnda terakest hamba alla pistmiseks. Jänes kostitas külalist meelsasti. Närilise isu aga kasvas süües. Kui hiire kõht täis sai, otsustas ta ööbima jääda. Jänes leppis sellega. Nüüd tuli külalisel idee jääda ka siia talvituma. Jänes muutus närviliseks ning kui ta kuulis hiire plaanist kõik oma sugulased lõunale kutsuda, sai perenaise mõõt täis. Suurest vihast läksid ta kõrvad tulipunaseks ja ta tõstis tüütu tegelase ukse taha.
Külalislahkust ei tohi kunagi kurjasti ära kasutada!
Birk

Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda. Jänes kutsus hiire tuppa sooja teed jooma ja värsket pirukat sööma. Hiireke tundis end peagi palju paremini. Hiir tänas jänest lahkuse eest ja ütles, et hiirerahvas ei unusta heategusid kunagi.
Joosep

Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiireke palus pikk-kõrval end sooja lasta. Jänkuemandal oli väga väga hea meel, et keegi külla tuli, sest tal oli pirukas ahjus. Jänku oli rebasetädilt huvitava retsepti saanud. Nüüd oli tore seda pirukat sõbraga proovida. Hiirekesel oli hea meel, et sai tuppa sooja ja kõhukese täis.
Tanel

Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Jänku oli väga heasüdamlik loomake. Tal hakkas hiirest kahju ning ta kutsus hiire tuppa sooja. Jänku pakkus hiirele teed ja omaküpsetatud porgandipirukat. Hiir tänas jänkut abi eest ja asus teele.
Järgmisel talvepäeval möllas väljas suur torm, mis murdis suure puu ja see kukkus jänku majakese peale. Jänku õnnetust märkas hiireke. Ta kutsus kokku kõik oma sõbrad- hiired. Üheskoos närisid nad jänku majale langenud puu läbi. Jänku maja sai päästetud.
Sellest ajast peale said jänkust ja hiirest kõige suuremad sõbrad.
Vanessa

Talv- arvutijoonistused