neljapäev, 29. jaanuar 2009
Õpetaja Otepääl jälgi otsimas
29. jaanuaril oli õpetaja Otepääl ulukite jälgi otsimas. Mets oli jälgi täis: rebased, metskitsed, metssead, põdrad, oravad, valgejänesed, nirgid .... Lisaks kobraste tammid. Ja lihtsalt kaunis talvine loodus.
Ellen Niidu raamatud
Täna, 29. jaanuaril II tunni ajal oli 2. klassi õpilastele Ellen Niidu lasteraamatuid tutvustamas Helle Laanpere.
kolmapäev, 28. jaanuar 2009
PÄHNI LOODUSKESKUSES
Päev Pähni looduskeskuses möödus kiiresti. Mängisime mänge, mis suunatud erinevatele meeltele, otsisime metsast loomade tegutsemisjälgi, jõime teed, uurisime loomanahku, loomasarvi, kihvu, vaatasime loodusfilmi.
esmaspäev, 26. jaanuar 2009
Pühvel
Täna, 26. jaanuaril 9.55 algas kollase pühvli aasta.
Kollase maapühvli aasta moto: "Selleks, et mitte murduda, tuleb painduda!"
Pühvlil on raske liikuma hakata, aga kord juba liikuma saanud, on teda raske peatada. Teda iseloomustab mõningane jäikus ja paindumatus – soov säilitada kõike vana ning hirm muudatuste ja uuenduste ees. Pühvel sümboliseerib püsivust, konservatiivsust, visadust, truudust ja ustavust. Lääne vaste Idamaade Pühvlile on Sõnn. Elu 26.01.2009
reede, 23. jaanuar 2009
KLASSIÕHTU
Reedel, 30. jaanuaril kella 16.00-19.00 lastel klassiõhtu. Üritus on oma klassis. Kaasa omale jook ja laua peale natuke söödavat /ühed toovad magusat, teised soolast ja saabki laud kaetud). Mõelda mänge, viktoriine ja muud põnevat tegevust seltsonna jaoks.
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KLASSIÕHTU!
KOHTUMINE
29. jaanuaril teise tunni ajal on õpilastel külas lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere. Juttu tuleb Ellen Niidu lasteloomingust.
Kas sa lapsena ka mõtlesid, et võiksid kirjanikuks hakata?
Ei. Lapsena ma ei teadnudki, et üldse kirjutatakse raamatuid. Ema kavatses mind panna keskkooli osas tütarlaste kommertskooli ja mul on siiamaani rõõmus meel, et Nõukogude võim tuli ja kaotas selle pagana kooli ära, muidu oleksin ma pidanud õppima raamatupidamist ja muud sellist värki.
Ise tahtsin ma minna arhitektuuri õppima, aga kooliõpetajad laitsid selle maha. Et naisterahvas sõjajärgsetes oludes, liiga raske. Kirjandid tulid mul hästi välja, nii soovitatigi mul filoloogiat õppima minna.
Maarja Unduski vestlusest Ellen Niiduga, "Postimees" 12.07. 2008
Kas sa lapsena ka mõtlesid, et võiksid kirjanikuks hakata?
Ei. Lapsena ma ei teadnudki, et üldse kirjutatakse raamatuid. Ema kavatses mind panna keskkooli osas tütarlaste kommertskooli ja mul on siiamaani rõõmus meel, et Nõukogude võim tuli ja kaotas selle pagana kooli ära, muidu oleksin ma pidanud õppima raamatupidamist ja muud sellist värki.
Ise tahtsin ma minna arhitektuuri õppima, aga kooliõpetajad laitsid selle maha. Et naisterahvas sõjajärgsetes oludes, liiga raske. Kirjandid tulid mul hästi välja, nii soovitatigi mul filoloogiat õppima minna.
Maarja Unduski vestlusest Ellen Niiduga, "Postimees" 12.07. 2008
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Kallid lapsed ja lapsevanemad!
28. jaanuaril kella 12.00-14.00 oleme RMK Pähni looduskeskuses.
Kavas talveprogramm "Jäljed metsas ehk kuidas keegi kirjutab".
Ühtlase valge vaibana on lumi kõikjal katnud maa. Metsa sees ja metsaservadel on avatud huvitavad talveraamatu leheküljed. Kes iganes sammub mööda neid lehekülgi, kirjutab sinna: „Siin oli see ja see.“ Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase „käekirjaga“ ja märkidega. Huvi korral on meil võimalus õppida neid märke tundma silmadega.
Raja pikkus: 1 – 3 km. Vastavalt vanusele matka pikkus.
Kestvus: 2-3 tundi.
Eesmärk: Tutvume põgusalt nende loomadega, kes öökülmade saabudes kolivad talvekorterisse.
Otsime metsast nende loomade jälgi ja märke, kes talve maha ei maga. Loomad kirjutavad suuremalt jaolt käppadega. Kes terve käpaga, kes nelja varbaga, aga mõned koguni sõraga.
PÄEVAKAVA:
1. Sissejuhatus teemasse. Millised metsloomad Eestimaal elavad? Kes nendest lähevad talveunne, kes mitte?
2. Vaatame filmi metsloomadest.
3. Teeme matka metsa sisse ja vaatame, kas leiame loomade jälgi või märke.
4. Mängime teemaga seotud mänge.
5. Kui oma võileib kaasas, siis lõpetuseks piknik.
Oma võileib kaasa!
Kindad kätte, mütsid pähe - muidu õue me ei lähe!
Päeva läbiviijad
Kavas talveprogramm "Jäljed metsas ehk kuidas keegi kirjutab".
Ühtlase valge vaibana on lumi kõikjal katnud maa. Metsa sees ja metsaservadel on avatud huvitavad talveraamatu leheküljed. Kes iganes sammub mööda neid lehekülgi, kirjutab sinna: „Siin oli see ja see.“ Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase „käekirjaga“ ja märkidega. Huvi korral on meil võimalus õppida neid märke tundma silmadega.
Raja pikkus: 1 – 3 km. Vastavalt vanusele matka pikkus.
Kestvus: 2-3 tundi.
Eesmärk: Tutvume põgusalt nende loomadega, kes öökülmade saabudes kolivad talvekorterisse.
Otsime metsast nende loomade jälgi ja märke, kes talve maha ei maga. Loomad kirjutavad suuremalt jaolt käppadega. Kes terve käpaga, kes nelja varbaga, aga mõned koguni sõraga.
PÄEVAKAVA:
1. Sissejuhatus teemasse. Millised metsloomad Eestimaal elavad? Kes nendest lähevad talveunne, kes mitte?
2. Vaatame filmi metsloomadest.
3. Teeme matka metsa sisse ja vaatame, kas leiame loomade jälgi või märke.
4. Mängime teemaga seotud mänge.
5. Kui oma võileib kaasas, siis lõpetuseks piknik.
Oma võileib kaasa!
Kindad kätte, mütsid pähe - muidu õue me ei lähe!
Päeva läbiviijad
neljapäev, 15. jaanuar 2009
Muinasjutt
Jänku öömaja
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiir küsis pisarsilmi luba end natuke soojendada. Haavikuemand oli heameelega nõus. Kuni hiire kere soojenes palus ta alandlikult mõnda terakest hamba alla pistmiseks. Jänes kostitas külalist meelsasti. Närilise isu aga kasvas süües. Kui hiire kõht täis sai, otsustas ta ööbima jääda. Jänes leppis sellega. Nüüd tuli külalisel idee jääda ka siia talvituma. Jänes muutus närviliseks ning kui ta kuulis hiire plaanist kõik oma sugulased lõunale kutsuda, sai perenaise mõõt täis. Suurest vihast läksid ta kõrvad tulipunaseks ja ta tõstis tüütu tegelase ukse taha.
Külalislahkust ei tohi kunagi kurjasti ära kasutada!
Birk
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda. Jänes kutsus hiire tuppa sooja teed jooma ja värsket pirukat sööma. Hiireke tundis end peagi palju paremini. Hiir tänas jänest lahkuse eest ja ütles, et hiirerahvas ei unusta heategusid kunagi.
Joosep
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiireke palus pikk-kõrval end sooja lasta. Jänkuemandal oli väga väga hea meel, et keegi külla tuli, sest tal oli pirukas ahjus. Jänku oli rebasetädilt huvitava retsepti saanud. Nüüd oli tore seda pirukat sõbraga proovida. Hiirekesel oli hea meel, et sai tuppa sooja ja kõhukese täis.
Tanel
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Jänku oli väga heasüdamlik loomake. Tal hakkas hiirest kahju ning ta kutsus hiire tuppa sooja. Jänku pakkus hiirele teed ja omaküpsetatud porgandipirukat. Hiir tänas jänkut abi eest ja asus teele.
Järgmisel talvepäeval möllas väljas suur torm, mis murdis suure puu ja see kukkus jänku majakese peale. Jänku õnnetust märkas hiireke. Ta kutsus kokku kõik oma sõbrad- hiired. Üheskoos närisid nad jänku majale langenud puu läbi. Jänku maja sai päästetud.
Sellest ajast peale said jänkust ja hiirest kõige suuremad sõbrad.
Vanessa
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiir küsis pisarsilmi luba end natuke soojendada. Haavikuemand oli heameelega nõus. Kuni hiire kere soojenes palus ta alandlikult mõnda terakest hamba alla pistmiseks. Jänes kostitas külalist meelsasti. Närilise isu aga kasvas süües. Kui hiire kõht täis sai, otsustas ta ööbima jääda. Jänes leppis sellega. Nüüd tuli külalisel idee jääda ka siia talvituma. Jänes muutus närviliseks ning kui ta kuulis hiire plaanist kõik oma sugulased lõunale kutsuda, sai perenaise mõõt täis. Suurest vihast läksid ta kõrvad tulipunaseks ja ta tõstis tüütu tegelase ukse taha.
Külalislahkust ei tohi kunagi kurjasti ära kasutada!
Birk
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda. Jänes kutsus hiire tuppa sooja teed jooma ja värsket pirukat sööma. Hiireke tundis end peagi palju paremini. Hiir tänas jänest lahkuse eest ja ütles, et hiirerahvas ei unusta heategusid kunagi.
Joosep
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Hiireke palus pikk-kõrval end sooja lasta. Jänkuemandal oli väga väga hea meel, et keegi külla tuli, sest tal oli pirukas ahjus. Jänku oli rebasetädilt huvitava retsepti saanud. Nüüd oli tore seda pirukat sõbraga proovida. Hiirekesel oli hea meel, et sai tuppa sooja ja kõhukese täis.
Tanel
Hiire mure
Ühel külmal talvisel päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda.
Jänku oli väga heasüdamlik loomake. Tal hakkas hiirest kahju ning ta kutsus hiire tuppa sooja. Jänku pakkus hiirele teed ja omaküpsetatud porgandipirukat. Hiir tänas jänkut abi eest ja asus teele.
Järgmisel talvepäeval möllas väljas suur torm, mis murdis suure puu ja see kukkus jänku majakese peale. Jänku õnnetust märkas hiireke. Ta kutsus kokku kõik oma sõbrad- hiired. Üheskoos närisid nad jänku majale langenud puu läbi. Jänku maja sai päästetud.
Sellest ajast peale said jänkust ja hiirest kõige suuremad sõbrad.
Vanessa
teisipäev, 13. jaanuar 2009
reede, 9. jaanuar 2009
Ühel päeval õue minnes märkasin, et ...
Kummaline hommik
Ühel hommikul kell 8.00 juhtus Toomasega imelik lugu. Kui ta välja läks, nägi ta, et dinosaurus lendab. See oli väga suur ja möirgas. Toomas läks ruttu tuppa ja rääkis kogu loo emale. Kui ema välja läks, nägi ta lendavat siga ja karu. Ema läks tuppa, et Toomast ka kutsuda lendavaid loomi vaatama. Kui nad koos välja tulid, oli taevas suuri äikesepilvi täis. Ema ja Toomas jäid mõttesse, kas nägid nad viirastusi või oli see tõsi!?
Karli
Rahasadu
Kord sügisel juhtus üks imelik lugu. Taevasse ilmusid kollased pilved. Inimeste imestus oli suur, kui mõne aja pärast hakkas taevast münte alla sadama. Kõik otsisid ruttu peavarju, sest metellrahaga polnud sugugi mõnus pihta saada. Kui sadu lakkas, tundus, et maas vedeles kõikide riikida rahatähti. Leida võis Läti latte, Leedu litte ja Ukraina grivnasid. Oli eurosid, kroone ja rublasid, oli ka seekleid, naelu, dinaare ning jeene. Ainuüksi dollareid oli üle kümne sordi. Inimesed oleks nagu elektrit saanud. Mõned otsisid münte mälestuseks, mõned jooksid koju labida järele. Kõige ahnemad tõid kohale veoautod ja ekskavaatorid. Raha jätkus kõigile ja sellest päevast peale polnud enam kellelgi rahamuret.
Birk
Lendavad lehmad
Ühel päeval õue minnes märkasin, et taevas lendasid lehmad. Tavaliselt lehmad ei lenda. Mina arvan, et nad jõid RedBulli, sest RedBull annab tiivad. Mina ja mu vanaema üritasime neid lehmi kätte saada ja lüpsta, aga me ei saanud neid kätte. Järgmisel päeval ei lennanud ühtegi lehma. Mina ja mu sõbrad vaatasime iga päev taevasse ja ootasime, et näeme lendavaid lehmi uuesti. Neid ei tulnud enam!
Mattias
Draakonite lugu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval draakonid. Nendel oil kolm pead. Mõnel isegi viis pead. Ma lootsin näha inimesi, aga ma ei näinud ühtegi.
Äkki seisis üks viie peaga draakon minu ees. Ma viskasin teda kiviga. Ta sai väga tigedaks ja hakkas mind jälitama. Mul õnnestus ühe maja uksest sisse pääseda. Samal ajal hakkas draakon tundma mingeid lõhnu ja läks lõhna suunas. Ma järgnesin tasakesi ja märkasin, et meie linnas elavad ka dinosaurused. Ma kuulsin möirgamist ja krabinat.
Nädal möödus. Kui hommikul ärkasin, olid inimesed tänavatel tagasi. Draakoneid ja dinosauruseid ma enam ei näinud.
Richard
Imelik päev
Ühel päeval õue minnes märkasin, et kuusel olid ehted küljes, aga aias õunapuul olid ilusad punased õunad. Nüüd läksin Jüri juurde, et küsida nõu, mis aastaaeg siis praegu on? Jüri ütles, et praegu on kindlasti sügis. "Aga miks kuusel on ehted?" Jüri vastas, et ta poistega nii väga ootab jõule ja kingitusi. Nii nad kuuse ära ehtisidki.
Andreas
Kummalised puud
On ilus talvine ilm. Lapsed lähevad õue kelgutama. Järsku märkavad nad, et puud on muutunud värvilisteks. Õunapuudel ripuvad piparkoogid, ploomipuud on komme täis ja pirnipuudel sädelevad maisihelbed. Lapsed on üllatunud ja jooksevad puude alla. Küll on tore maiustada! Järsku puhub jäine tuuleiil ja lapsed tormavad tuppa. Järgmisel päeval kiirustavad lapsed jälle õue. Aga kõik maiustused on kadunud lume alla. Lapsed loodavad, et selline juhtub veel mõnel päeval.
Priit
Kommide sadu
Ühel soojal suvisel hommikul, kui kõik olid pikka aega sadu oodanud, hakkaski sadama. Inimeste imestuseks olid piisad rasked ja potsatasid pähe. Laste üllatuseks olid maas loikude asemel säravad hunnikud. Kui Mart alla kummardas, kilkas ta rõõmust. Maas olid kommid: karamellid, iirised, šokolaadikommid. Peagi olid kõik kummargil maast komme noppimas. Mõni toppis komme taskusse, mõni põske, kõige maiamad aga kotti. Mart tahtis suhu uut kommi pista, kuid kuulis vanaema häält: "Aeg ärgata! Sööma, pannkoogid ja värske moos on valmis!"
Joosep
Kommipuu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et puude otsas kasvavad kommid. Läksin asja uurima. Selgud, et erinevad kommisordid kasvavad erinevate puude otsas. Kõige isuäratavamad tundusid šokolaadikommid. Mõtlesin, kuidas komme kätte saada ja ma tulin huvitavale mõttele. Tuleb raputada puud. Kutsusin teised lapsed appi komme korjama. Kui ilus kommilast oli puu all! Kõik lapsed korjasid taskud ja suud komme täis. Meil kõigil oli väga lõbus.
Tanel
Šokolaadimunad
Ühel päeval õue minnes märkasin, et puudel kasvasid õunte asemel šokolaadimunad. Me hakkasime neid sööma ja viisime tuppa. Hommikuks olid õunad jälle puul tagasi. Aga lapsed vaatavad sellest ajast peale välja puu otsa isegi talvel.
Kert
Vahva päev
Ühel päeval õue minnes märkasin, et taevas lendasid lindude asmel inimesed. Linnud aga kõndisid kõnniteel, käisid poes ja olid õpetajad koolis. See oli imelik. Minu õpetaja oli vares. Ta küsis matemaatika tunnis: "Kraak! Kui palju on 50+50?" Kui ma koju läksin, olid ema ja isa toas ning lendasid ringi. Siis tõusin ka mina õhku. Ma lehvitasin käsi ja lendasin ringi. See läks toredaks. Saabus õhtu. Ma läksin magama. Järgmisel päeval oli lennuvõime läinud. Ma astusin kindlalt mööda kooliteed.
Hanna-Reet
Kummaline lugu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval loomad.
Uhkelt riietatud elevandipreilid olid teel kohvikusse, kus nad kohtasid kahte ahvihärrat. Nad lobisesid möödunud aegadest. Korraga tuiskasid kohvikuaknast mööda gepard, kaelkirjak ja karu. Loomad olid teel uude lõbustusparki.
Lõbustuspark oli suur ja huvitav. Iga loom leidis oma lemmikatraktsiooni: gepard batuudi, kaelkirjak ja karu õuduste maja. Peale lõbustusparki läksid loomad kinno. Küll seal oli tore!
Helises äratuskell. Sain aru, et see kõik oli olnud kõigest uni.
Vanessa
Nõia temp
Ühel hommikul õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval loomad. See oli kõik nõia temp, kes oli teel nõiapeole, kuid sattus meie tänavasse. Ma läksin nõia juurde ning tema võlus mind kohe vihmaussiks. Ma ütlesin talle, et ta on vales tänavas. Nõid võlus kõik endiseks tagasi ja läks peole.
Kaisa
Imeline puu
Kord sügisel juhtus selline lugu.
Ühel hommikul läks Kairi õue koeraga mängima. Nad lippasid aeda ja oh imet! Õunapuu otsas rippusid apelsinid! Kairi jooksis teisi puu juurde. Seal rippusid banaanid, Kui Kairi kolmanda puu juurde jõudis, nägi ta seal ananasse. Kogu õunapuuaed oli muutunud tropiliste puude aiaks. Kairi läks tuppa ja rääkis oma avastusest ka teistele. Kõik ruttasid aeda puuvilju noppima. Ka naabrid ja teised tuttavad kuulsid uudist ja tulid puuvilju sööma. Kõik said oma kõhud maitsvaid vilju täis. ühe päevaga söödi kogu saak ära. Järgmiseks päevaks polnud enam midagi järel. No oli see vast lugu! Seda mäletasid kõik veel kaua aega. Igal sügisel, kui inimesed aeda läksid, lootsid nad jälle lõunamaiseid puuvilju näha, aga õunapuude otsas rippusid ikka õunad.
Karoli
Prints ja printsess
Elasid kord prints ja printsess. Nad olid väga õnnelikud. Prints ja printsess elasid suures uhkes lossis. Neil oli aga üks probleem: nad ei saanud oma kroone pähe panna. Kui nad krooni pähe panid, muutusid nad segaloomaks. Nad hakkasid lendama, neile kasvas külge loomade kehaosi. Kõik inimesed mõtlesid, et need ei ole prints ja printsess. Maal, kus nad elasid, oli kombeks, et kuningas ja kuninganna, pints ja printsess kannavad krooni.
Scarlett
Ühel hommikul kell 8.00 juhtus Toomasega imelik lugu. Kui ta välja läks, nägi ta, et dinosaurus lendab. See oli väga suur ja möirgas. Toomas läks ruttu tuppa ja rääkis kogu loo emale. Kui ema välja läks, nägi ta lendavat siga ja karu. Ema läks tuppa, et Toomast ka kutsuda lendavaid loomi vaatama. Kui nad koos välja tulid, oli taevas suuri äikesepilvi täis. Ema ja Toomas jäid mõttesse, kas nägid nad viirastusi või oli see tõsi!?
Karli
Rahasadu
Kord sügisel juhtus üks imelik lugu. Taevasse ilmusid kollased pilved. Inimeste imestus oli suur, kui mõne aja pärast hakkas taevast münte alla sadama. Kõik otsisid ruttu peavarju, sest metellrahaga polnud sugugi mõnus pihta saada. Kui sadu lakkas, tundus, et maas vedeles kõikide riikida rahatähti. Leida võis Läti latte, Leedu litte ja Ukraina grivnasid. Oli eurosid, kroone ja rublasid, oli ka seekleid, naelu, dinaare ning jeene. Ainuüksi dollareid oli üle kümne sordi. Inimesed oleks nagu elektrit saanud. Mõned otsisid münte mälestuseks, mõned jooksid koju labida järele. Kõige ahnemad tõid kohale veoautod ja ekskavaatorid. Raha jätkus kõigile ja sellest päevast peale polnud enam kellelgi rahamuret.
Birk
Lendavad lehmad
Ühel päeval õue minnes märkasin, et taevas lendasid lehmad. Tavaliselt lehmad ei lenda. Mina arvan, et nad jõid RedBulli, sest RedBull annab tiivad. Mina ja mu vanaema üritasime neid lehmi kätte saada ja lüpsta, aga me ei saanud neid kätte. Järgmisel päeval ei lennanud ühtegi lehma. Mina ja mu sõbrad vaatasime iga päev taevasse ja ootasime, et näeme lendavaid lehmi uuesti. Neid ei tulnud enam!
Mattias
Draakonite lugu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval draakonid. Nendel oil kolm pead. Mõnel isegi viis pead. Ma lootsin näha inimesi, aga ma ei näinud ühtegi.
Äkki seisis üks viie peaga draakon minu ees. Ma viskasin teda kiviga. Ta sai väga tigedaks ja hakkas mind jälitama. Mul õnnestus ühe maja uksest sisse pääseda. Samal ajal hakkas draakon tundma mingeid lõhnu ja läks lõhna suunas. Ma järgnesin tasakesi ja märkasin, et meie linnas elavad ka dinosaurused. Ma kuulsin möirgamist ja krabinat.
Nädal möödus. Kui hommikul ärkasin, olid inimesed tänavatel tagasi. Draakoneid ja dinosauruseid ma enam ei näinud.
Richard
Imelik päev
Ühel päeval õue minnes märkasin, et kuusel olid ehted küljes, aga aias õunapuul olid ilusad punased õunad. Nüüd läksin Jüri juurde, et küsida nõu, mis aastaaeg siis praegu on? Jüri ütles, et praegu on kindlasti sügis. "Aga miks kuusel on ehted?" Jüri vastas, et ta poistega nii väga ootab jõule ja kingitusi. Nii nad kuuse ära ehtisidki.
Andreas
Kummalised puud
On ilus talvine ilm. Lapsed lähevad õue kelgutama. Järsku märkavad nad, et puud on muutunud värvilisteks. Õunapuudel ripuvad piparkoogid, ploomipuud on komme täis ja pirnipuudel sädelevad maisihelbed. Lapsed on üllatunud ja jooksevad puude alla. Küll on tore maiustada! Järsku puhub jäine tuuleiil ja lapsed tormavad tuppa. Järgmisel päeval kiirustavad lapsed jälle õue. Aga kõik maiustused on kadunud lume alla. Lapsed loodavad, et selline juhtub veel mõnel päeval.
Priit
Kommide sadu
Ühel soojal suvisel hommikul, kui kõik olid pikka aega sadu oodanud, hakkaski sadama. Inimeste imestuseks olid piisad rasked ja potsatasid pähe. Laste üllatuseks olid maas loikude asemel säravad hunnikud. Kui Mart alla kummardas, kilkas ta rõõmust. Maas olid kommid: karamellid, iirised, šokolaadikommid. Peagi olid kõik kummargil maast komme noppimas. Mõni toppis komme taskusse, mõni põske, kõige maiamad aga kotti. Mart tahtis suhu uut kommi pista, kuid kuulis vanaema häält: "Aeg ärgata! Sööma, pannkoogid ja värske moos on valmis!"
Joosep
Kommipuu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et puude otsas kasvavad kommid. Läksin asja uurima. Selgud, et erinevad kommisordid kasvavad erinevate puude otsas. Kõige isuäratavamad tundusid šokolaadikommid. Mõtlesin, kuidas komme kätte saada ja ma tulin huvitavale mõttele. Tuleb raputada puud. Kutsusin teised lapsed appi komme korjama. Kui ilus kommilast oli puu all! Kõik lapsed korjasid taskud ja suud komme täis. Meil kõigil oli väga lõbus.
Tanel
Šokolaadimunad
Ühel päeval õue minnes märkasin, et puudel kasvasid õunte asemel šokolaadimunad. Me hakkasime neid sööma ja viisime tuppa. Hommikuks olid õunad jälle puul tagasi. Aga lapsed vaatavad sellest ajast peale välja puu otsa isegi talvel.
Kert
Vahva päev
Ühel päeval õue minnes märkasin, et taevas lendasid lindude asmel inimesed. Linnud aga kõndisid kõnniteel, käisid poes ja olid õpetajad koolis. See oli imelik. Minu õpetaja oli vares. Ta küsis matemaatika tunnis: "Kraak! Kui palju on 50+50?" Kui ma koju läksin, olid ema ja isa toas ning lendasid ringi. Siis tõusin ka mina õhku. Ma lehvitasin käsi ja lendasin ringi. See läks toredaks. Saabus õhtu. Ma läksin magama. Järgmisel päeval oli lennuvõime läinud. Ma astusin kindlalt mööda kooliteed.
Hanna-Reet
Kummaline lugu
Ühel päeval õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval loomad.
Uhkelt riietatud elevandipreilid olid teel kohvikusse, kus nad kohtasid kahte ahvihärrat. Nad lobisesid möödunud aegadest. Korraga tuiskasid kohvikuaknast mööda gepard, kaelkirjak ja karu. Loomad olid teel uude lõbustusparki.
Lõbustuspark oli suur ja huvitav. Iga loom leidis oma lemmikatraktsiooni: gepard batuudi, kaelkirjak ja karu õuduste maja. Peale lõbustusparki läksid loomad kinno. Küll seal oli tore!
Helises äratuskell. Sain aru, et see kõik oli olnud kõigest uni.
Vanessa
Nõia temp
Ühel hommikul õue minnes märkasin, et inimeste asemel kõndisid tänaval loomad. See oli kõik nõia temp, kes oli teel nõiapeole, kuid sattus meie tänavasse. Ma läksin nõia juurde ning tema võlus mind kohe vihmaussiks. Ma ütlesin talle, et ta on vales tänavas. Nõid võlus kõik endiseks tagasi ja läks peole.
Kaisa
Imeline puu
Kord sügisel juhtus selline lugu.
Ühel hommikul läks Kairi õue koeraga mängima. Nad lippasid aeda ja oh imet! Õunapuu otsas rippusid apelsinid! Kairi jooksis teisi puu juurde. Seal rippusid banaanid, Kui Kairi kolmanda puu juurde jõudis, nägi ta seal ananasse. Kogu õunapuuaed oli muutunud tropiliste puude aiaks. Kairi läks tuppa ja rääkis oma avastusest ka teistele. Kõik ruttasid aeda puuvilju noppima. Ka naabrid ja teised tuttavad kuulsid uudist ja tulid puuvilju sööma. Kõik said oma kõhud maitsvaid vilju täis. ühe päevaga söödi kogu saak ära. Järgmiseks päevaks polnud enam midagi järel. No oli see vast lugu! Seda mäletasid kõik veel kaua aega. Igal sügisel, kui inimesed aeda läksid, lootsid nad jälle lõunamaiseid puuvilju näha, aga õunapuude otsas rippusid ikka õunad.
Karoli
Prints ja printsess
Elasid kord prints ja printsess. Nad olid väga õnnelikud. Prints ja printsess elasid suures uhkes lossis. Neil oli aga üks probleem: nad ei saanud oma kroone pähe panna. Kui nad krooni pähe panid, muutusid nad segaloomaks. Nad hakkasid lendama, neile kasvas külge loomade kehaosi. Kõik inimesed mõtlesid, et need ei ole prints ja printsess. Maal, kus nad elasid, oli kombeks, et kuningas ja kuninganna, pints ja printsess kannavad krooni.
Scarlett
kolmapäev, 7. jaanuar 2009
teisipäev, 6. jaanuar 2009
esmaspäev, 5. jaanuar 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)