VALMISTUGE 26. APRILLIL MATKALE MINEKUKS.
VÄLLAMÄE MATKARADA OOTAB MEID KOOS PEREDEGA MATKAMA JA PIKNIKULE. PANGE VARAKULT OMA PLAANI MATKAPÄEV!!!
EHK ON SELLEKS AJAKS KA LUMI KADUNUD!
teisipäev, 24. märts 2009
teisipäev, 17. märts 2009
reede, 13. märts 2009
RAAMATUKOGUPÄEV
TÄNA TÄHISTASIME KOOLIS RAAMATUKOGUPÄEVAGA HOMSET EMAKEELEPÄEVA JA APRILLI ALGUL TÄHISTATAVAT RAAMATUKOGUPÄEVA.
1. tunni ajal vaatasime aulas katkendeid lasteraamatutest 4.b klassi õpilaste esituses, otsisime tegelastele sobivad raamatud ja lahendasime ülesande.
2. tunni ajal kuulasime lasteraamatukogu töötaja Eve uute raamatute tutvustust.
3. tunni ajal mõistatasime muinasjutu ja illustreerisime selle - rühmatööna valmis plakat.
Oli sisukas ja huvitav päev!
1. tunni ajal vaatasime aulas katkendeid lasteraamatutest 4.b klassi õpilaste esituses, otsisime tegelastele sobivad raamatud ja lahendasime ülesande.
2. tunni ajal kuulasime lasteraamatukogu töötaja Eve uute raamatute tutvustust.
3. tunni ajal mõistatasime muinasjutu ja illustreerisime selle - rühmatööna valmis plakat.
Oli sisukas ja huvitav päev!
neljapäev, 12. märts 2009
MÕISTATUSI LOOMADEST
Mõistatusi kirjutasid MARIANNE, STEVEN, KAISA, LIKA, HANNA-REET, MARIT, PRIIT, ANDREAS, ELISABET, TANEL, BIRK, KARLI, KAROLI, KERT, ROOMET, ROLF ROBERT.
Midli-madli, kudli-kadli,
tuleb kevade, toob sooja,
istub traadil ja sädistab,
sabakääriga lõikab õhku.
EKUSÄÄP
Ta on targem kui kass
ja mõtleb kui terve me klass.
Oranž ja kohev on ta saba
ja metsas on ta hästi vaba.
ENABER
Kes see hüppab metsa all,
saba väike taga tal?
Kõrvad teevad linta-lönta
ning ta jookseb vinka-vonka.
SENÄJ
Talvel magab talveund,
suur ja pruuni värvi ta.
Suvel metsas sööb ta marju
ja ei meeta ära harju.
URAK
Veereb nagu kera,
aga pole ümmargune.
Vahepeal nõnda terav,
aga pole nõelakene.
Piim tal maitseb,
aga pole beebi.
Putukaid mugib-
asi seegi!
LIIS
Hüppab metsas väle loom,
hallikas või valge tema toon.
Pikad kõrvad, väike saba,
porgandist ei ütle ära.
SENÄJ
Talle meeldib mesitaru,
sealt saab tema toiduvaru.
Kui ta magab talveund,
siis on õues palju lund.
URAK
Ta on väga kaval loom,
kelle ei ole väga pikk koon.
Kust ta kana varastab-
see pere teda karistab.
ENABER
Väike okaskera veereb,
vahel turtsub, vahel puhib.
Rõõmus on kui õun jääb teele,
parem veel kui õunauss.
LIIS
Sügisel ta täidab toiduvarusid
ning ründab mesitarusid.
Kui tõuseb talveunest,
siis unistab vaid suvest.
URAK
Kui ta kuuleb kassi nurru,
ruttu vudib kassi urgu.
See ajab kassi kurjaks
ning samal ajal ka kurvaks.
RIIH
Ta on suur ja tugev loom,
kaetud pruuni karvaga.
Maiustab pähklite ja meega,
talveks rasvakihi kogub seega.
Magab rasket talveund,
kevadeks on pojad tul´nd.
Tal on mitme mehe ramm,
aga ühe mehe mõistus.
Mõista, mõista, kes ta on?
URAK
Ta on tark ja truu,
vahest annab mulle suud.
Öösel valvab maja
kui me metsast kostab kaja.
REOK
Kappab kiirelt koplis ringi,
uhke sadul seljas ongi.
Saab ta seljas ratsutada,
tema kaela patsutada.
ENUBOH
Tal on väga uhke saba, milles peidus tuhat värvi.
Tema ilus lauluhääl iga unimütsi äratab.
Ta on nii uhke nagu kuningas troonil.
Ta on meessoost ja annab kanade hulgas tooni.
KKUK
Kevadel ta rohtu mälub,
piima annab oma jagu.
Piimast mõnus juustu teha.
Vahel teeb ta kõva häält
nagu pasun hüüab sääl.
MHEL
Midli-madli, kudli-kadli,
tuleb kevade, toob sooja,
istub traadil ja sädistab,
sabakääriga lõikab õhku.
EKUSÄÄP
Ta on targem kui kass
ja mõtleb kui terve me klass.
Oranž ja kohev on ta saba
ja metsas on ta hästi vaba.
ENABER
Kes see hüppab metsa all,
saba väike taga tal?
Kõrvad teevad linta-lönta
ning ta jookseb vinka-vonka.
SENÄJ
Talvel magab talveund,
suur ja pruuni värvi ta.
Suvel metsas sööb ta marju
ja ei meeta ära harju.
URAK
Veereb nagu kera,
aga pole ümmargune.
Vahepeal nõnda terav,
aga pole nõelakene.
Piim tal maitseb,
aga pole beebi.
Putukaid mugib-
asi seegi!
LIIS
Hüppab metsas väle loom,
hallikas või valge tema toon.
Pikad kõrvad, väike saba,
porgandist ei ütle ära.
SENÄJ
Talle meeldib mesitaru,
sealt saab tema toiduvaru.
Kui ta magab talveund,
siis on õues palju lund.
URAK
Ta on väga kaval loom,
kelle ei ole väga pikk koon.
Kust ta kana varastab-
see pere teda karistab.
ENABER
Väike okaskera veereb,
vahel turtsub, vahel puhib.
Rõõmus on kui õun jääb teele,
parem veel kui õunauss.
LIIS
Sügisel ta täidab toiduvarusid
ning ründab mesitarusid.
Kui tõuseb talveunest,
siis unistab vaid suvest.
URAK
Kui ta kuuleb kassi nurru,
ruttu vudib kassi urgu.
See ajab kassi kurjaks
ning samal ajal ka kurvaks.
RIIH
Ta on suur ja tugev loom,
kaetud pruuni karvaga.
Maiustab pähklite ja meega,
talveks rasvakihi kogub seega.
Magab rasket talveund,
kevadeks on pojad tul´nd.
Tal on mitme mehe ramm,
aga ühe mehe mõistus.
Mõista, mõista, kes ta on?
URAK
Ta on tark ja truu,
vahest annab mulle suud.
Öösel valvab maja
kui me metsast kostab kaja.
REOK
Kappab kiirelt koplis ringi,
uhke sadul seljas ongi.
Saab ta seljas ratsutada,
tema kaela patsutada.
ENUBOH
Tal on väga uhke saba, milles peidus tuhat värvi.
Tema ilus lauluhääl iga unimütsi äratab.
Ta on nii uhke nagu kuningas troonil.
Ta on meessoost ja annab kanade hulgas tooni.
KKUK
Kevadel ta rohtu mälub,
piima annab oma jagu.
Piimast mõnus juustu teha.
Vahel teeb ta kõva häält
nagu pasun hüüab sääl.
MHEL
kolmapäev, 4. märts 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)