kolmapäev, 30. september 2009
pühapäev, 27. september 2009
REEDEL, 25. sept. oli KLASSIÕHTU
Kolmandal B-l on klassiõhtu,
kohale tõttame kõik ruttu.
Seal igasuguseid lõbusaid mänge mängime,
keegi koju minna ei soovi veel.
Kahju vaid, et pidu nii kiirelt otsa saab.
Nüüd järgmist klassiõhtut peab ootama.
Kristjan
Meil klassiõhtud lahedad,
nalja saab ja mängida ka.
Toite maitsvaid pugime,
maiustusi mugime.
Tantsime ja laulame,
mõistatusi arvame.
Tore oma klassiga
koos meil pidu pidada.
Kristjan
Klassiõhtu juhatasid sisse korraldajad.
- Viktoriin loodusest
- Mäng "Pikk nina"
- kehakinnitus
- Esinesid "Sirutuse" tüdrukud Michelle Aurelia, Karoli, Marianne
- Mäng "Kas sa armastad mind?"
- Silmapilgutus
- Tants
- Esinesid Vanessa ja Scarlett tantsukavaga.
- Kristjan tutvustas põnevat kaardimängu.
- Mäng "Valgusfoor"
- Mäng "Leia oma koht"
- Tants
- koristamine ja kojuminek
Aitäh vanematele, kes lapsi aitasid ja mõnusat suupistet kaasa saatsid!
Aitäh tublidele klassiõhtu korraldajatele!
Meil on täna klassiõhtu.
Klassiõhtul lahe olla,
seal saab teha palju nalja.
Kui tüdrukutel kavas tants,
tuleb tümpsunuppu panna kõvemaks.
Klassiõhtust tunneb rõõmu
ka meie armas õpetaja.
Kui hüppab, kargab rõõmust laps,
siis naeru huultele toob õps.
Rolf Robert
Koostas Karoli
reede, 25. september 2009
23. SEPTEMBRIL KELL 0.18 ALGAS SÜGIS
lastel peas nüüd müts ja kaelas sall.
Veab neil, kelle hobideks kabe või male,
sest õues palli mängida on küllaltki hale.
Birk
Õues puhub vali tuul.
Lehti langeb igalt puult.
Linnud lõunamaaale läevad.
Lühemaks ka jäävad päevad.
Kuhu kadus päike soe?
Külma käest nüüd tuppa poe.
Vanessa
Eemalt paistab koolimaja,
seda meile on küll vaja.
Sügisel on vali tuul,
eriti veel oktoobrikuul.
Andreas
Sügisel sajab vihma palju
ja tuul on vali.
Puus punab jälle pihlakas
ja soos on valmis jõhvikas.
Priit
Siis kui puus kõik lehed värvilised,
keldrisse meil tulevad närilised.
Meie saaki kohe hakkavad hävitama,
mina aga kohe tõrjeoperatsiooni käivitan.
Roomet (tõeline maapoiss)
Sügisel on pori silmas, saapas, suus ja kõrvas.
Lastel rõõmu küllaga
lehehunnikutes möllata.
Lehti riisub noor ja vana,
inimestel lehti vaja.
Rolf Robert
Sügis käes on taas,
seeneliste jäljed maas.
Valla pääsend vihmakaas,
kuid vahest näeb ka vikerkaart.
Ilmad tulemas on rajud,
kaugel pole lumesajud.
Karli
Mõnel sügisel palju ei saja,
vihmavarju ei olegi vaja.
Laululinnud pargis on jäänud vait,
puude all on kirju lehtede vaip.
Richard
Taas väljas maru,
kass toas keerab külge.
Karu täidab talvevaru,
sügis tulemas on vinge.
Tanel
Sügisel on külm tuul.
Lehed punased on puul.
Palju lehti langes maha,
jätkub neid ka toa taha.
Karoli
Sügisel puhub tuul
ja riisub lehti puult.
Koolilapsel kaelas sall,
sest sügis on vihmane ja hall.
Kristjan
Kui ma sügismetsa läen,
huvitavat seal ma näen.
Vahtra värvilised lehed
Värvilised lehed õues sajus.
Lapsed kähku kooli ruttavad.
Õpetajad neid ju ootavad.
Scarlett
Juba lehed kirjud puul,
taas on aland sügiskuud.
Nurgas nukralt roosa pall,
sest lapsi ootab õpikoll.
Nüüd kõigil seenemaitse suus
ja selga tuleb panna paksem pluus.
Ka põldudel käib kibe töö,
sest kes ei tööta, see ei söö!
Hanna - Reet
teisipäev, 22. september 2009
KLASSIÕHTU
Korraldajad Marianne, Hanna-Reet, Michelle Aurelia, Scarlett, Karoli.
Kaasa süüa ja juua!
pühapäev, 20. september 2009
Sepik-odadega vihma käes
Ennemuistsel ajal, kui veel sepik-odadega sõdu peeti, kogunesid kaks vaenuväge, et üksteiselt mõõtu võtta. Mehed olid oma sepik-odad ilusti teravaks ihunud, mõni nupukam sell oli eriti pika sepiku sepistanud ja selle siis kahest otsast ära teritanud. Lahing hakkas pihta ning sepikud hakkasid lendama.Ootamatult kogunesid teavasse tumedad pilved. Oli üldtuntud tõde, et sepikodadega saab sõdida ainult kuiva ilma korral. Teadupärast teeb vihm sepiku märjaks, märg sepik muutub pudedaks ja ei tee kellelegi viga. Niipea kui langesid esimesed vihmapiisad, lõppes lahing ning mehed läksid kodudesse oma igapäevaseid toimetusi tegema. Lepiti kokku, et esimese kuiva ilmaga kohtutakse samas kohas. Birk
neljapäev, 17. september 2009
Sügiskampaania Erastveres "Läki sügist kaema"
Läheme sügist kaema 7. oktoobril. Sõidame kooli juurest Erastverre 10.00. Programm algab 10.30. Tagasi jõuame hiljemalt kella 14-ks. Kes lapsevamemaist sooviks kaasa tulla?
Elame õnnelikul maal, sest meil on võimalus näha kõiki nelja aastaaega. Oleme ringiga jõudnud sügise juurde, mis on kahtlemata üks mitmekülgsemaid aastaaegu. Tema iseloomustamiseks leiame palju sõnu - värviline, ilus, kurb melanhoolne, tujukas jne. Sügis on suur rändamise ja küpsemise aeg ning kindlasti olete märganud, et just sügisel ärkab meis paljudes esivanemate kombel korilane? Programmi käigus lähme metsa ja vaatame, millega on täitunud „metsasahver“, milline elutsükkel algab taimedel, mis toimub loomariigis.
Toimumiskoht | RMK Erastvere looduskeskus ja selle ümbrus |
Sihtgrupp | eelkool ja 1.-4. klass |
Grupi suurus | kuni 20 õpilast, suuremad grupid jagatakse pooleks |
Programmi pikkus | 2-3 tundi |
Raja pikkus | um 2 km |
Seos õppekavaga | Metsad. Taimed. Loomad. Metsade kaitse. |
Vahendid | vajaminevad vahendid looduskeskuse poolt |
Lisainfo | selga ja jalga ilmastikukindlad ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud, kaasa eine |
Päevakava
- Sissejuhatus Erastvere looduskeskuses, tutvumine osalejate ning päevakavaga.
- Metsaretk koos juhendajaga.
- Maastikumäng.
- Looduslikust materjalist meene valmistamine, kokkuvõte retkest, kaasavõetud eine söömine - ettetellimisel lõkke ääres. http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania/erastvere-looduskeskus/laki-sugist-kaema
kolmapäev, 16. september 2009
teisipäev, 15. september 2009
MATK KIRUMPÄÄ LINNUSESSE
Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teada 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.
Algne linnus kujutas väikest tornlinnuse laadset kindlustatud maja mis aga arvatavasti oli tollal piisav sõja- ja kaubatee kaitseks ja seal oleva liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust palju kordi laiendatud - esmalt kindlustatud maja kabeliks, veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millega ta muutus kastell–linnuseks ruudukujulise põhiplaaniga küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja eeshooviga.Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - Rootsi sõja ajal 1656. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4_piiskopilinnus
kolmapäev, 9. september 2009
MÕTTEID TULEVIKUKOOLIST
Koolis võiks olla seiklusrada. (Kristjan)
Kõik lapsed õpivad ainult headele hinnetele. (Priit)
Koolis on puutetundlikud elektronõpikud. (Joosep)
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse tundides kasutatakse 3D efektiga õpikuid. (Karli)
Söögi saamiseks tuleb vajutada nuppu. Sööklast saabub mootorrattur koos söögiga. (Steven)
Peale tunde antakse alati jäätist. (Marit)
Sööklas saan toidu nupule vajutades: punane-praad, sinine- supp, kollane- magustoit, roheline-leib, oranž- joogid. (Priit)
Koolis võiks olla SPA, iludussalong, puhkeruum. (Hanna-Reet, Michelle Aurelia)
Igal õpilasel on oma garderoob, mis on tema lemmikvärvi ja käib lukku koodiga. (Scarlett)
Koolimaja alt saab ronida üles katusele, kus on suur mänguväljak turnimiseks ja ronimiseks. (Elisabet)
Kooli saaks lennata lendava vaibaga. (Vanessa)
Õppimise abivahendiks on stereoprillid, mille abil saab jälgida kunagisi lahinguid ja rännata kaugetes maades. Vajadusel võib prille kasutada teleskoobina. (Roomet)
Tahvile kirjutatud tekst kustub ise 5 min jooksul, tahvlit ei pea pesema. (Karoli)
Lapsed ei pea koolis käima, õpetaja annab ülesandeid arvuti teel. (Rolf Robert)
Koolis võiks olla botaanikaaed ja džungel, kus loomad liiguksid vabalt ringi.Tunnid oleksid vabas looduses. (Tanel)
Tulevikukoolis lapsed mõtlevad ja pliiats paneb kõik kirja. (Andreas)
Koolis on iga päev jäätisevahetund. (Richard)
Tahvlile kirjutamine toimub laserkiirtega. (Roomet)
Koolis võib joosta, telefoniga mängida, valjut muusikat kuulata jne (Kert)